Riks (pärisnimi Riho) sõitis udusel talveööl Coca-Cola rekkaga mööda külavaheteid. Sel hetkel, kui ta sigaretti süütas ja korraks pilgu teelt kõrvale pööras, käis üks tume mats ja esiklaas oli pudi täis. Riks lülitas tööle kojamehed ja klaas oli puhas nagu naksti. Midagi aga oli jäänud kojamehe külge tilbendama. Riksi ajas see marru, ta pistis käe läbi kolmnurkse küljeakna ning koukis kojamehe küljest sodi. Uuris seda lähemalt, sai aru, et see on vatitups ning viskas aknast välja: “Jõulud raibee!”
Riks käis ka talvel jalgrattaga poes, sest nii sai kiiremini viina kätte. Sel laupäeval oli see juba neljas ring. Poest väljudes riputas oma koti, kus sees poolene viin ja paberisse mässitud keeduvorst, jalgratta lenkstangi külge. Asetas ebakindlalt ühe jala pedaalile ja järgmisel hetkel leidis end liivatatud tänaval siruli maas taevasse vaatamas. Kahe minuti pärast end püsti ajades sajatas: “Libee raibee!”
RSS
