RSS
Riksi naine elab juba pikki aastaid teises külas teise mehe juures. Riks ise on kindel, et ta naine uppus sohu. Uut naist ei ole ta veel leidnud ning seepärast lööb ta vahel enne kõrtsi minekut end üles. Lõikab peegli ees endal tuka sirgeks ja paneb selga kõige puhtama särgi. Mõnikord peseb end.
Täna oli jälle see laupäev, mil Riksil oli kihelus peal. Hirmus tahtmine oli üks maasikas koju meelitada. Täna ta valmistus õhtuks kohe eriliselt. Vuntsidki ajas poole lühemaks.
Kõrtsi sisse astudes valdas teda kõditav õnnetunne. Baarileti ääres ootaski teda üks ilus noor naine, kel paistis igav olema. Otsejoones sammus Riks leti äärde ja tellis kaks kanget õlut. Kuni kõrtsmik õlut laskis, nühkis Riks varrukaga sõrmi õlist puhtaks (kõrtsi sõites tuli jalgrattal kaks korda kett maha), ning üritas piiga poole võrgutavaid pilke saata. Saanud oma õlled kätte, manas Riks ette naeratuselaadse grimassi, ning hakkas ühte õllekannu eespool hoides tütarlapse poole liikuma. Kui nende pilgud kohtusid, kostis tütarlapse suust külm ja kalk “Ei!”.
Riks võttis võpatades uue liikumissuuna ning pomises: “Päevad raibee!”.
