Riksil oli hea kõrvitsasaak. Kui sahver sai kõrvitsasalatipurke laeni täis, vedeles ukse ees ikka veel 8 suurt kõrvitsat. Riks otsustas ülejäänud saagi rahaks teha. Aga kuidas? Žiguli oli juba mitu kuud kanali peal hallitanud ja sellega turule minna küll ei saanud. Siis meenus Riksile kõrtsis kuuldud lugu, kuidas tänapäeval telefonimüügiga raha tehakse. Riks haaras oma mobiiltelefoni, mille lapselapsed jõuluks kinkisid, ning valis telefoniraamatust juhusliku numbri.
“Halloo”, kostis naishääl.
“Mul on siin kõrvitsaid müügiks”, vastas Riks ja läkastas köhida.
“Tuut-tuut-tuut”, kostus telefonist.
Riks valis järgmise juhusliku numbri, ka see kõne jäi lühikeseks. Kui juba neljas kõne lõppes “tuut-tuut”, läks Riks telefoniga õue, vaatas puudelatvu ning mõtles valjult: “Sitt levi raibee!”
(foto ei ole looga kahjuks kuidagi seotud)