Kõikide siin lehel (kristovaarmari.ee) olevate fotode autoriõigused kuuluvad minule.
Kui soovid fotosid kasutada, võta ühendust: kristo.vaarmari [vanaätt] gmail.com
(fotol olev koer ei ole vist järgneva looga kuidagi seotud)
Laupäeva hiljaõhtul tuli Riks koju väga heas tujus. Kõrtsis oli palju vanu sõpru, kes välja käristasid. Ülevas meeleolus lasi ta ketist lahti oma koera, et see saaks ka rõõmsalt ümber maja haukuda.
Hommikul tuli Riks trussikute väel trepile, sügas perset, vaatas tühja kuuti ja selle kõrval lebavat ketti: “Lahti tõmmand raibee!”
Riks (pärisnimi Riho) sõitis udusel talveööl Coca-Cola rekkaga mööda külavaheteid. Sel hetkel, kui ta sigaretti süütas ja korraks pilgu teelt kõrvale pööras, käis üks tume mats ja esiklaas oli pudi täis. Riks lülitas tööle kojamehed ja klaas oli puhas nagu naksti. Midagi aga oli jäänud kojamehe külge tilbendama. Riksi ajas see marru, ta pistis käe läbi kolmnurkse küljeakna ning koukis kojamehe küljest sodi. Uuris seda lähemalt, sai aru, et see on vatitups ning viskas aknast välja: “Jõulud raibee!”
Riks käis ka talvel jalgrattaga poes, sest nii sai kiiremini viina kätte. Sel laupäeval oli see juba neljas ring. Poest väljudes riputas oma koti, kus sees poolene viin ja paberisse mässitud keeduvorst, jalgratta lenkstangi külge. Asetas ebakindlalt ühe jala pedaalile ja järgmisel hetkel leidis end liivatatud tänaval siruli maas taevasse vaatamas. Kahe minuti pärast end püsti ajades sajatas: “Libee raibee!”
RSS
