RSS… kord eiras füüsikareegleid
jõekalda peal,
kus polnud neegreid
ega teisi segajaid peal.
… kord eiras füüsikareegleid
jõekalda peal,
kus polnud neegreid
ega teisi segajaid peal.
Valimiste eel tulid Riksi kodukülasse mitmed tuntud poliitikud kohtuma valijatega. Riks, kes oli läinud poodi kalosse ja luisku ostma märkas kaupluse lähedal kogunenud rahvamassi. Varikatuse alla oli kaetud laud, lehvisid lipud, hõljusid õhupallid. Riks sai kohe aru, et on pidu – manas ette sõbraliku näo ning puges ka rahvamassi. Nähes seal palju kuulsate inimeste nägusid mõtles Riks, “Karneval raibee!”. Kuna Riksil maski ei olnud, tekkis ta silmisse kaval tuluke ning ta sammus Mart Laari juurde, ajas suu pärani, silmad suureks ning sikutas riigimeest habemest. Midagi ei juhtunud. Riks sikutas tugevamini, nii, et oli kuulda raginat ja Mardi prillid kukkusid maha. Habe jäi paika. Siis taipas Riks, “Superattakkk raibeee!”.
Parklas peatub suur must kroomitud velgedega maastur. Ukse vahelt pistetakse graatsiliselt välja vōrksukas jalg, mille otsas paarist valgest ribast koosnev king. Nähtavale ilmub suur Pamela stiilis valge soeng. Ülbe pilk libiseb mittekuhugile fokusseerituna üle parkla kuni peatub poriloigul millesse valge king oli maandunud. Kostub lapsiku ninahäälega vali “Türademaaa!!”
(fotol olev isik ei ole vist looga kuidagi seotud)
Riks jala ei käi ja vett ei joo, bussidele ja naistele ta järele ei jookse. Fotol on kaader hetkest, mil rong oli Riksile just tagatuld näidanud ja ka laev lasi lahkumispasunat.
Riks: “Raibee!”
Väiksel hallil kassil
sugugi ei passi
olla heeringas.
Võetakse veel kinni,
pistetakse tünni,
peab veel närveerima.
(Urmas Vaarmari)
Riks läks just karjamaale lehmale vett laskma, kui läheduses Superman üksiku tamme otsa maandus, alumiselt oksalt end rippu laskis, maha potsatas ja tammetōrusid hakkas otsima. Riks peatus, silmitses veidra tegelase trussikuid, mis olid tōmmatud pikkade pükste peale, ning sammus edasi: “Hajameelne tüüp raibee!”
Riksi naine elab juba pikki aastaid teises külas teise mehe juures. Riks ise on kindel, et ta naine uppus sohu. Uut naist ei ole ta veel leidnud ning seepärast lööb ta vahel enne kõrtsi minekut end üles. Lõikab peegli ees endal tuka sirgeks ja paneb selga kõige puhtama särgi. Mõnikord peseb end.
Täna oli jälle see laupäev, mil Riksil oli kihelus peal. Hirmus tahtmine oli üks maasikas koju meelitada. Täna ta valmistus õhtuks kohe eriliselt. Vuntsidki ajas poole lühemaks.
Kõrtsi sisse astudes valdas teda kõditav õnnetunne. Baarileti ääres ootaski teda üks ilus noor naine, kel paistis igav olema. Otsejoones sammus Riks leti äärde ja tellis kaks kanget õlut. Kuni kõrtsmik õlut laskis, nühkis Riks varrukaga sõrmi õlist puhtaks (kõrtsi sõites tuli jalgrattal kaks korda kett maha), ning üritas piiga poole võrgutavaid pilke saata. Saanud oma õlled kätte, manas Riks ette naeratuselaadse grimassi, ning hakkas ühte õllekannu eespool hoides tütarlapse poole liikuma. Kui nende pilgud kohtusid, kostis tütarlapse suust külm ja kalk “Ei!”.
Riks võttis võpatades uue liikumissuuna ning pomises: “Päevad raibee!”.
Riksil oli hea kõrvitsasaak. Kui sahver sai kõrvitsasalatipurke laeni täis, vedeles ukse ees ikka veel 8 suurt kõrvitsat. Riks otsustas ülejäänud saagi rahaks teha. Aga kuidas? Žiguli oli juba mitu kuud kanali peal hallitanud ja sellega turule minna küll ei saanud. Siis meenus Riksile kõrtsis kuuldud lugu, kuidas tänapäeval telefonimüügiga raha tehakse. Riks haaras oma mobiiltelefoni, mille lapselapsed jõuluks kinkisid, ning valis telefoniraamatust juhusliku numbri.
“Halloo”, kostis naishääl.
“Mul on siin kõrvitsaid müügiks”, vastas Riks ja läkastas köhida.
“Tuut-tuut-tuut”, kostus telefonist.
Riks valis järgmise juhusliku numbri, ka see kõne jäi lühikeseks. Kui juba neljas kõne lõppes “tuut-tuut”, läks Riks telefoniga õue, vaatas puudelatvu ning mõtles valjult: “Sitt levi raibee!”
(foto ei ole looga kahjuks kuidagi seotud)
Riks hilines koosolekule 3 päeva. Kui kohale jõudis, istus lauda ja kirus mõttes: “Hilinevad raibee!”
(fotol ei ole Riks)
(fotol olevad isikud ei ole järgneva looga kuidagi seotud)
Kui Feliks oli Aivarsile niiviisi jalaga persse löönud, et viimasel kaks ribi pooleks, oigas Aivars maas: “Sa oled mulle ribid sees.”
Feliksile ei meeldi, kui keegi arvab teisiti kui tema. Kui soovid Feliksi arvamust muuta, äigab too kohe.
Feliksi 2-meetrine jässakas kere ja tugevad kämblad, mis kasvavad välja otse kaelast garanteerivad, et igal tema liigutusel on tagajärg. Muidu on Feliks lahke näoga ja mõistab nalja teha. Seepärast oli Aivars väga üllatunud kui end siruli maas leidis.
Algkooliaegu õppis üks mu klassivend Tähekesest pähe mõistatuse koos sellele järgnenud vastusega:
“Mõista-mõista mis see on? 50 matsi ühes voodis, kõik on täpselt ühtemoodi tikud.”
(fotol olevad isikud ei ole järgneva looga vist kuidagi seotud)
Laudas on palju toredaid mehi, kellega pealelõunal hakata viina võtma, et õhtul hea tujuga töölt koju minna.
(fotol olev kivimüür ei ole mitte seotud järgneva looga, vaid hoopis sellega)
Riks oli ladunud ära juba mitu kihti telliseid, kui märkas enda kõrval loodi, ning otsustas sellega oma tööd kontrollida. Ta pani loodi müürile, kapslis olev mull liikus ühte nurka. Riks keeras loodi teistpidi, mull liikus ikka ühte nurka: “Lood on pu*sis raibee!”
Fotol jutustab Heigo (punases särgis) järgnevat lugu. Momendil jutustab küll Jaanis aga pärast rääkis Heigo.
Külmal ja tuulisel sügisõhtal lonkind Oti Patka kodupoole .. munad kah külmetand juba. Tuppa jõudes vaadanud vasaku ( see mis kõõrdis oli ) silmaga ja näind, et radikal va raipel veel eelmise sajandi värv peal. Aan`d endal rohelised velvetpüksid jalast ning jäänud esikusse lambialla seisma ( trusparite väel muidugi – ega Patka siis palja istmikuga ei käind ). Esikukapist välja otsinud purgi värvi ning vana pintsli suundund ärra radika juurde, sügand ennast .. eee .. kurgust …. ja kükitand, et radikavärvimine ette võtta.
Kord oli Riks 2 kuud järjest külapeal joonud. Kui ta lõpuks rämeda pohmakaga läbi metsa kodupoole kooserdas, läks tal korraks pilt eest. Ta ajas end maast püsti ja tõdes: “Seagripp raibee!”
(fotol olev koer ei ole vist järgneva looga kuidagi seotud)
Laupäeva hiljaõhtul tuli Riks koju väga heas tujus. Kõrtsis oli palju vanu sõpru, kes välja käristasid. Ülevas meeleolus lasi ta ketist lahti oma koera, et see saaks ka rõõmsalt ümber maja haukuda.
Hommikul tuli Riks trussikute väel trepile, sügas perset, vaatas tühja kuuti ja selle kõrval lebavat ketti: “Lahti tõmmand raibee!”
Riks (pärisnimi Riho) sõitis udusel talveööl Coca-Cola rekkaga mööda külavaheteid. Sel hetkel, kui ta sigaretti süütas ja korraks pilgu teelt kõrvale pööras, käis üks tume mats ja esiklaas oli pudi täis. Riks lülitas tööle kojamehed ja klaas oli puhas nagu naksti. Midagi aga oli jäänud kojamehe külge tilbendama. Riksi ajas see marru, ta pistis käe läbi kolmnurkse küljeakna ning koukis kojamehe küljest sodi. Uuris seda lähemalt, sai aru, et see on vatitups ning viskas aknast välja: “Jõulud raibee!”
Riks käis ka talvel jalgrattaga poes, sest nii sai kiiremini viina kätte. Sel laupäeval oli see juba neljas ring. Poest väljudes riputas oma koti, kus sees poolene viin ja paberisse mässitud keeduvorst, jalgratta lenkstangi külge. Asetas ebakindlalt ühe jala pedaalile ja järgmisel hetkel leidis end liivatatud tänaval siruli maas taevasse vaatamas. Kahe minuti pärast end püsti ajades sajatas: “Libee raibee!”